Eben Mogleni 1999. aasta artikkel «Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright» pakkus väljakutsuva ja provokatiivse vaate tulevikule, kus vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga liikumine ei mitte ainult õitseks, vaid ka õõnestaks traditsioonilisi autoriõiguse kontseptsioone. Moglen ennustas, et digitaalajastu ja interneti laialdane levik toovad kaasa kultuurilise ja tehnoloogilise revolutsiooni, mis muudab radikaalselt loomeprotsesse, tarkvara arendust ja meedia tarbimist. Kakskümmend aastat hiljem on paljud Mogleni prognoosid osutunud hämmastavalt täpseks, kuigi autoriõigus ise ei ole kadunud, nagu ta spekuleeris.
Vaba tarkvara liikumine ja avatud lähtekoodiga projektid on tõepoolest õitsenud, GNU/Linux on saanud oluliseks operatsioonisüsteemiks nii serverites kui ka isiklikes arvutites, ja paljudes seadmetes, mida igapäevaselt kasutame. Projekte nagu Apache, Mozilla Firefox ja Wikipedia on laialdaselt tunnustatud nende panuse eest digitaalsesse ökosüsteemi, pakkudes tasuta ja avatud alternatiive traditsioonilistele kommertsprogrammidele ja -teenustele.
Mogleni visioon muusika ja meedia vabast levikust on samuti osaliselt täitunud. Muusika voogedastusplatvormid, nagu Spotify ja Apple Music, kuigi ei paku muusikat täiesti tasuta, on muutnud muusikatööstust, pakkudes kasutajatele juurdepääsu miljonitele lugudele tellimuspõhise mudeli kaudu. Samal ajal on paljud artistid kasutanud internetti oma muusika otseseks levitamiseks kuulajatele, sageli kasutades selleks vaba tarkvara ja avatud standardeid.
Siiski, autoriõigus ei ole kadunud. Tegelikult on digitaalajastul autoriõiguse kaitse ja jõustamine muutunud keerulisemaks ja vastuolulisemaks. Vaidlused nagu need, mis on toimunud ümber Euroopa Liidu autoriõiguse direktiivi ja USA õigusaktide nagu SOPA ja PIPA üle, näitavad, et autoriõiguse ümber käiv arutelu on endiselt väga aktiivne. Kuigi digitaalne levik ja tehnoloogia on andnud loojatele rohkem võimalusi oma töö levitamiseks ja monetiseerimiseks, on need samad tehnoloogiad tekitanud ka uusi autoriõiguse rikkumise ja piratismi väljakutseid.
Mogleni ennustus, et autoriõigus kui selline võiks kaduda, ei ole täielikult materialiseerunud. Küll aga on digitaalajastu ja vaba tarkvara liikumine tõepoolest muutnud seda, kuidas me loome, jagame ja tarbime digitaalset sisu. See on pannud proovile traditsioonilised autoriõiguse mudelid ja nõudnud nende kohandamist uuele reaalsusele. Autoriõiguse süsteemid on pidanud leidma tasakaalu loojate õiguste kaitse ja ühiskonna soovi vahel juurdepääsuks avatud ja vabalt jagatavale kultuurilisele sisule.
Mogleni artikkel pakub väärtuslikku perspektiivi sellele, kuidas internet ja digitaalsed tehnoloogiad on muutnud maailma, milles elame. Kuigi autoriõigus pole kadunud, on Mogleni arutelu ja ennustused osutunud oluliseks mõtteaineks aruteludes teemal, kuidas kohandada intellektuaalomandi õigusi digitaalajastul. Tema töö rõhutab vajadust leida tasakaal loovuse edendamise ja loojate õiguste kaitsmise vahel, samuti vajadust mõista, kuidas avatud lähtekoodiga ja vaba tarkvara liikumised mõjutavad nii tehnoloogiat kui ka kultuuri laiemalt.
Mogleni prognoosid vaba tarkvara liikumise ja avatud lähtekoodiga projektide õitsengu kohta on osutunud tõeks, pakkudes võimsaid näiteid selle kohta, kuidas koostöö ja jagamine võivad viia innovatsiooni ja arenguni. Samuti on tema vaated muusika ja meedia jagamise tulevikule olnud ettenägelikud, viidates suundadele, mida oleme näinud voogedastusplatvormide ja sotsiaalmeedia kasvus.
Siiski, autoriõiguse püsimajäämine näitab, et kuigi tehnoloogia ja kultuuri areng võivad muuta seda, kuidas me autoriõigust mõistame ja rakendame, on selle õiguslik raamistik endiselt oluline loovuse kaitse ja edendamise vahend. Digitaalajastu on kahtlemata tekitanud uusi väljakutseid, nagu näiteks digitaalse sisu leviku ja autoriõiguse rikkumiste jõustamise, aga see on ka avanud uusi võimalusi loovuse ja innovatsiooni jaoks.
Agiilsed Arendajad 